Friday 29 May 2009

X Files, hirmsad hiina sigaretid ja targad välismaalalsed...




Nanjing, 15. mai 2009
kell on 5.15 hommikul. kohaliku aja järgi. mis see minu aja järgi ka võiks olla, ei suuda ma hetkel välja mõelda.
peale mitmekordseid pingutusi veel kord magama jääda otsustasin siiski üles tõusta. nüüd on dushi all käidud ja tunne, et ma olen ikka veel olemas, hakkab vaikselt taas mu teadvusesse imbuma. istun wc põrandal ja kirjutan üles eilse päeva sündmusi. loodetavasti nihkub kell kirjutades 7-le lähemale, millal on sünnis Katrin üles äratada..

Shanghai, kohalik aeg 13:35 (UK aeg 6:35)
meie lennuk maandub viimaks ometi Shanghai Pudongi lennujaamas. jalad on kanged, põlved valutavad, aga pole hullu, kohe saab sirutada ja kõndida... aga ei!!!
äkitselt on mulle eraldatud osa järgmises X Files'i seerias. valgetes kostüümides ja maskides mehed (või naised?) on hõivanud lennuki. stjuardessid on täielikus segaduses. reisijad veel suuremas. või tegelikult, reisijatele teeb see jubedalt nalja. kõik pildistavad ja irvitavad. need maskeeritud inimesed käivad mööda lennukit ringi mingid paberid ja masinad käes, panevad sulle mingi aparaadi otsa ette ja mõõdavad su temperatuuri. minu otsaesisega kohtudes süttib masinal punane tuluke. huvitav, kas see on hea?
see siis ongi seagripp Hiina moodi! ja minu peas taob vaid üks mõte: kui nüüd kellelgi siin lennukis on mingil põhjusel palavik, siis veedame me järgmised päevad (või nädalad!!!) kuskil kinnises ruumis garantiinis...

buss Shanghai lennujaamast kesklinna, millalgi 14:30 paiku
üritan osta edasi-tagasi piletit ja kuigi tädi väga viisakalt ja innukalt noogutab, on mul siiski tunne, et olen omandanud õiguse sõita vaid ühes suunas.

Shanghai rongijaam, kuskil 15:45 paiku
peale lõputuna tunduvat bussisõitu ehitusplatsil (kogu Shanghai paistab EXPO 2010 puhul make-overi saavat) olen viimaks ometi päral. rõõmutundega märkan, et Holiday Inn, mille me endale viimaseks paariks ööks kinni panime, on siinsamas ja paistab igati korralik olevat. missioon: rongipilet Shanghai - Nanjing!!! näen silte ENTRANCE, EXIT, SOFT-SEATED WAITING AREA, ENTRANCE FOR TICKET HOLDERS, aga ei kuskil silti TICKETS. inimesed paistavad siin kõik mingis sabas seisvat, ju siis antakse pileteid. seisan ka sappa. miilits mulle erilist tähelepanu ei pööra. jõuan masinateni, mis pagasit kontrollivad. edasi saab vaid rongipiletitega, mida mul pole. lähen tagasi. nüüd vaatab miilits mind juba uurivamalt. üks teine kõvahäälne miilits juhatab mind mingite hiinakeelsete siltide suunas. leian ruumi, mis on paksult inimesi täis, kõhnasid, tumadepäiseid inimesi. küll neid on palju. kõik trügivad piletimasinate suunas. siit saabki rongipileti. privaatsusest masinaga suhtlemisel pole juttugi. kümme inimest üritavad korraga kõiki võimalikke nuppe vajutada. masin läheb hulluks. seisan teise sappa. ootan. aega läheb kaua. olen väsinud, näljane, janus. asi hakkab mulle närvidele käima.
lõpuks ometi minu kord. rongid, millele ilusti jõuaksin, on välja müüdud. ostan esimese võimaliku. jälle järjekord. jälle miilits. seekord juba üsna uuriv. jälle kottide kontroll (minu arust pole need masinad isegi mitte sisse lülitatud!). igal pool väga avalikult vahtivad inimesed. tunne, nagu oleksin ainus valge inimene terves Shanghais. vajalik ootesaal leitud. kõik on väga räpane. hiina sigaretid haisevad kohutavalt. tunnen puudust Inglismaa järele, kus ei tohi avalikus kohas suitsetada. vaja käsi pesta... tualetid täiesti olemas. siiski vist mitte... isegi vesi tundub räpane ja mu käed olid vist enne vee all panemist ja eriti enne nende kraanide katsumist puhtamad.
kohutav suitsuhais. kõik tatistavad. nuuskavad maha. huvitav kontrast selle steriilsusega, mida need lennuki X Files'i inimesed esindasid.
ootan rongi. inimesed moodustavad järjekordi. aga ma ei saa aru, milleks.

Ikka Shanghai rongijaam, 18:15 paiku
lõpuks ometi minu rong. leian oma istme. ühel pool mind istub poiss Gucci kingadega, teisel käel poiss Bally kotiga. rongijaamas ma küll nii jõuakaid inimesi ei kohanud.
rong paistab sõitvat õiges suunas. miskipärast hoitakse mind pidevalt kursis rongi liikumiskiirusega - kõige kiirem 216km/h. telekast tuleb hiina action film. Nanjingi jaam läheneb. nii palju tehakse mulle inglise keeles teatavaks. ja siis nii 5 minutit hiinakeelset juttu. huvitav, kas ma oleks ka pidanud midagi sellest teatavaks võtma?
kohal. konverentsi buss ootab. istun. sõidan. meie võõrustaja räägib midagi: hiina keelest peaks 'välismaalast' tähistava sõna inglise keelde tõlkima kui 'wise foreigner'. näitavat austust välismaalaste suhtes, kes Hiinat külastavad. ma pole end elus nii 'foreigner'ina tundnud, kui täna. aga 'wise'? täna kindlasti mitte...

No comments:

Post a Comment