Lugesin äsja Mai blogist tema seiklustest hommikuse kohvi teemal. Maike, võin omast kogemusest kinnitada, et elu ilma kohvita on täiesti võimalik. Esimest korda proovisin seda siis, kui Inglismaale kolisin, sest siin on üsna raske tõeliselt head kohvi leida. See katse on küll tänaseks unustuste hõlma vajunud, sest Luca moca masin teeb imehead kohvi ja see on minu hommikute ja päevade ja viimasel ajal isegi õhtute (!!!) suureks sõbraks saanud. Ja me räägime hästi kangest Itaalia kohvist...
Minu teine katse ilma kohvita hakkama saada jääb nii kuu aja taha. Hiinas on nimelt ainus kohvilaadne jook Nescafe lahustuv asi, mis kergelt meenutab piimakohvi. (Ei midagi sellist, mida mu Kopli vanaema mulle kunagi tegi, kui ma lapsena tema juures käisin, ja mis mul siiamaani südame lahustuva kohvi suhtes härdaks teeb...) Ühesõnaga, selles osas Hiinast, kus mina viibisin, head kohvi polnud. Küll aga oli nõrkemiseni rohelist ja muud väga tervislikku teed. Ja ellu jäin. Pealelõunastest ettekannetest ei mäleta ma küll suurt midagi, sest ilma vajaliku kofeiini laksuta tuli ikka kange uni peale. Aga enesetunne oli nii hea ja kerge ja puhas. Nüüd olen nii kuu aega tagasi olnud. Luca moca najal olen ma vist küll tiba rohkem ärkvel, aga kõht ja kogu olemine on kuidagi paks ja punnis. Just eile mõtlesin selle asja üle tõsiselt järele ja otsustasin, et üle kahe tassi päevas ma ikka seda kohvi juua ei tohi ja rohelisele teele tuleb rohkem rõhku asetada.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Jaa, mul on ka reisidel olnud vaja kohvivaba olla. Saan tegelikult hakkama, aga väikese virinaga. Seega pikemal hotellipuhkusel on ikka oma väike keedupulk ja kohvipakk kaasas. Üritan ka maksimaalselt 3 tassi päevas juua - ühe kohe peale töölejõudmist, ühe nii 10 paiku ja ühe peale lõunasööki. Siis on naeratus näol :)
ReplyDelete